Käisime Taaviga laupäeval India ookeanis ujumas. Väga mõnus oli. Tundub, et olen hakanud siinse soojusega liigagi ära harjuma, sest mul oli veest väljas olles tuule käes jahe. Kusjuures liiv oli nii kuum, et paljajalu ei saanud kohapeal seista vaid tuli muudkui ringi hüpata. Pean etteruttavalt ütlema, et suutsin end ka veidi ära põletada (justnimelt selle osa, mis oli veest väljas). Peale ujumist läksime auto juurde tagasi ja tahtsime hakata kodu poole sõitma aga auto otsustas, et ta ei lähe enam käima. Proovisime uuesti ja uuesti aga tulutult.
Helistasime ülemusele, et saada ta naise telefoni numbrit, kuid kuna ta ise oli linnast ära. Loomulikult polnud tal levi. Seejärel helistasime Jaanusele, kes soovitas meil helistada nende kohalikule sõbrale Rossile. Talle siis helistasimegi ning õige pea oli ta juba meie juures ning võttis meie auto oma auto taha ja sõitsime tema juurde. Seal nad Taaviga proovisid seda putitada ja mutitada ning lõpuks suure pusimise peale said nad ka auto tööle. Sõitsime koju ning olime rõõmsad, et Ross meid aitas.
Pühapäeval tahtis Taavi auto käitumist vaadata ning sõitis sellega veidi. Veidi sellepärast, et juba mõne kilomeetri pärast (just siis, kui ta hakkas tagasi keerama), ütles auto jälle üles. Sain seda teise auto taga vedada. Jälle uus kogemus juures. Nüüd siis hetkel kasutame ühte ülemuse autodest. Õnneks maksab ta isegi bensiini kinni, sest ma pean endiselt sõitmist harjutama. Tore!
Mangopuudest ära saetud okste väljatirimisega oleme nüüdseks oma töö lõpetanud. Ülemus ja ta naine käisid meile peale, et teeksime oma tööd kiiremini. Nimelt olevat see ühe päeva töö. Ma ise arvasin, et ehk saame veidi alla kahe nädalaga tehtud (arvestades, et töötame 5 tundi nädalas E-R). Kui oli tarvis ühe päevaga valmis teha, mis seal siis ikka. Selge on see, et kiiremini tehes langes aga töö kvaliteet päris korralikult ning me ise polnud tehtud tööga üldse rahul.
Ükspäev avastasime majast armsa sisaliku. Kusjuures pildil pole küll näha aga ta saba on kolm korda sama pikk, kui ta ise.
Nüüd aga veidi veel meie koertest. Nägin, kuidas Misty kaevas ja tuhnis mangopuude all ning midagi nätsutas. Natukese aja pärast tegi seda jälle. Seekord olin aga lähemal ning oma suureks ebameeldivaks üllatuseks nägin ta suust välja tilpnemas hiire saba. Hetk hiljem oli hiir juba söödud. Ma olen suht veendunud, et nad pole kassid vaid ikka koerad...
Helistasime ülemusele, et saada ta naise telefoni numbrit, kuid kuna ta ise oli linnast ära. Loomulikult polnud tal levi. Seejärel helistasime Jaanusele, kes soovitas meil helistada nende kohalikule sõbrale Rossile. Talle siis helistasimegi ning õige pea oli ta juba meie juures ning võttis meie auto oma auto taha ja sõitsime tema juurde. Seal nad Taaviga proovisid seda putitada ja mutitada ning lõpuks suure pusimise peale said nad ka auto tööle. Sõitsime koju ning olime rõõmsad, et Ross meid aitas.
Pühapäeval tahtis Taavi auto käitumist vaadata ning sõitis sellega veidi. Veidi sellepärast, et juba mõne kilomeetri pärast (just siis, kui ta hakkas tagasi keerama), ütles auto jälle üles. Sain seda teise auto taga vedada. Jälle uus kogemus juures. Nüüd siis hetkel kasutame ühte ülemuse autodest. Õnneks maksab ta isegi bensiini kinni, sest ma pean endiselt sõitmist harjutama. Tore!Mangopuudest ära saetud okste väljatirimisega oleme nüüdseks oma töö lõpetanud. Ülemus ja ta naine käisid meile peale, et teeksime oma tööd kiiremini. Nimelt olevat see ühe päeva töö. Ma ise arvasin, et ehk saame veidi alla kahe nädalaga tehtud (arvestades, et töötame 5 tundi nädalas E-R). Kui oli tarvis ühe päevaga valmis teha, mis seal siis ikka. Selge on see, et kiiremini tehes langes aga töö kvaliteet päris korralikult ning me ise polnud tehtud tööga üldse rahul.Ükspäev avastasime majast armsa sisaliku. Kusjuures pildil pole küll näha aga ta saba on kolm korda sama pikk, kui ta ise. Nüüd aga veidi veel meie koertest. Nägin, kuidas Misty kaevas ja tuhnis mangopuude all ning midagi nätsutas. Natukese aja pärast tegi seda jälle. Seekord olin aga lähemal ning oma suureks ebameeldivaks üllatuseks nägin ta suust välja tilpnemas hiire saba. Hetk hiljem oli hiir juba söödud. Ma olen suht veendunud, et nad pole kassid vaid ikka koerad...
No comments:
Post a Comment