Malaysia

Sõit Londonist Malaysiasse kestis 12:20 ning pikkuseks oli 11 873km, kiirus ületas vahepeal 900km/h. Arvasin, et see saab olema palju raskem aga suurest väsimusest jäin kiiresti magama (lend toimus öösel). Isegi padi ja tekk anti meile. Lennuk oli väga suur. Ma polnud vist kunagi nii suurega lennanud. Sellel oli koguni kaks korrust. Istmeid oli ühes reas üheksa, kui palju neid ridasid oli, ei oska ma öelda. Igatahes palju. Tundus, et kõik kohad olid täis. Toolide vahe oli minu jaoks täiesti ok. Iga tooli seljatoe küljes oli pisike telekaekraan, kust võis puldi abil endale sobivat meelelahutust leida (palju erinevaid filme, muusikat, mänge, uudiseid, keeleõpet, kultuuriinfot, lennuinfot jms.). Süüa ja juua saime väga palju, lisaks veel snäkid. Andestamatuna tundub mulle see, et magasin jäätise maha... Tore oli aga see, et isegi alkohol oli tasuta. Võtsin hea meelega mõned topsikud veinikest.

Kui me lõpuks kohale jõudsime, siis seiklesime tükk aega lennujaamas ringi, sest ei saanud aru, kust välja saab minna. Ühel hetkel avastasime end kõndimast tühjas koridoris, kust jalutas meile vastu vormiriides automaadiga hirmuäratav mees. Ma ei julgenud talle otsagi vaadata. Lõpuks avastasime, et kõigepealt tuleb istuda aerotrainile (õhurongile?!), sellega siis saime kenasti teise terminali, kust saime taotleda kohaliku viisa, et minna linna (oleksime võinud sinna jääda kuni 90.päevaks).

Malaysias oli väga soe ja tohutult niiske (jõudsime sinna õhtul). Otsustasime bussiga ka Kuala Lumpuri linna sõita vaatama. Esimesed toredad avastused olid tohutult suured palmimetsad ning tagurpidi upakil olev kuu. Sõit linna võttis umbes tunnike. Laupäeva õhtu kohta oli seal kõik päris tühi. Hiljem tuli välja, et buss ei viinudki meid täitsa kesklinna vaid sattusime India linnaossa. See oli päris põnev aga varsti olid juba kõik kohad meil selged ning minna polnud enam eriti kuhugi. Kesklinn asus aga nii kaugel, et sinna poleks jaksanud jalutada. Oleksime vist pidanud tegema veidi rohkem eeltööd. Kõik kohad olid täis meeletult kõrgeid majasid. Muudkui vaatasin ja imestasin. Nende majade vahel jooksid rõõmsalt ringi rotid, tarakanid ja nunnud sisalikud. Vahepeal sattusime mingitesse eriti vaiksetesse kohtadesse, kus mulle ööpimeduses eriti ei meeldinud olla lumivalge ja blond... Õnneks läks siiski kõik hästi. Otsustasime ööseks lennujaama tagasi sõita. Meil oli kenasti bussiplaan ka kaasas. Buss aga ei tulnud ega tulnud. Läksin uurima ja selgus, et buss läheb alles kell 5 hommikul. No meil oli seega umbes 5 tundi aega... Meile antud graafiku järgi pidid bussid peaaegu iga tunni tagant käima... Istusime siis tühjas bussi-rongiterminalis. Tundus, et varastamisega neil vist probleeme väga pole, sest kõik poekesed terminalis olid lihtsalt heal juhul kaetud mingi riidega. Meile harjumatu aga tegelikult nii asi peakski ju olema. Tahtsime wc-sse minna, kuid seal oli tuli kustus ning raha vastuvõtvat tädi ka polnud. Nii me siis võtsime oma moblad välja ning läksime nende valguses. Tundsin end nagu murdvaras - aga wc-s?! Muidugi jõudsin terminalis vahepeal ka mõne uinaku teha, kuid õnneks veidi peale viite saabus ka meie buss. Saime kenasti tagasi lennujaama ning jõudsime oma järgmisele lennule, mis suundus juba teiselepoole ekvaatorit kaugele Austraaliamaale Perthi. Lend sinna kestis 5:20 ning oli kõigest 4802km pikk. Lennuk oli ehk veidi väiksem, kuid kõik mugavused olid samasugused. Nagu ikka, jäin ruttu magama...