Saturday, 3 March 2012

Teiselpool ekvaatorit kängurumaal nr. 7

See nädalavahetus oli meil päris pikk, sest esmaspäev oli siin püha. Keegi ei paistnud eriti teadvat, mis püha see on. Hiljem selgus, et mingi tööpüha vms. Pühapäeval käisime jälle kinos. Sellenädalaseks filmiks oli War Horse (Sõjaratsu). Film oli küll suht masendav aga siiski väga hea.
Sain lõpuks kätte kõik oma vajalikud dokumendid, paberid ning tõendid. See tähendas seda, et sain ära teha ka oma autokooli teooriaeksamid (tavaline auto+suur c-kategooria). Mõlemal eksamil hiilgasin oma teoreetiliste teadmistega (30st 30 ja 10st 10 õiget vastust). Eks paistab, kuidas see kõik praktikas väljendub... Olen saanud ühe õppetunni ning selle jooksul pidin õppima selle suure autoga topeltsidurdamist jms. Päris palju asju tuleb meeles pidada. See pole ikka päris samamoodi, nagu tavalise autoga sõitmine. Eks pean veel õppima ning harjutama.
Naistepäev möödus mul igavalt. Küpsetasin endale valmistaignast küpsiseid ning võtsin tassikese Austraalia valget veini nende kõrvale. Päris hea oli.

See nädal on möödunud suhteliselt kiiresti, sest meil pole hetkel tööd ning peame ootama, et saaksime tõenäoliselt 18.märtsil asuda siit teele, et hakata niitma Lääne-Austraalia maanteede äärte tuhandeid kilomeetreid... Usun, et niites ja ühe koha peal istudes hakkan igatsema töötamist mangopuude vahel ning bambusevõsas.
Minu kolm põhilist siiatulemise eesmärki olidki ju ringi reisimine, uued kogemused ja raha. Seda tööd tehes saan seda kõike piisavalt. Ühel hetkel lihtsalt uute kogemuste osa jääb paratamatult väiksemaks. Londonisse minnes oli mu üheks eesmärgiks leida endale võimalikult palju uusi sõpru, tuttavaid ning saada hakkama keskkonnas, kus ma kedagi (peale Kaisa) ei tunne. Siin on asi vastupidi. Proovin hakkama saada keskkonnas, kus mul pole eriti kellegagi suhelda. Mõnikord lausa imestan, kuidas Taavi suudab pidevalt nii vait olla... Eks ma olen ka proovinud nüüd rohkem keskenduda enda mõtetele jne. aga nagu Roosi arvas, siis tõenäoliselt teen kogu selle räägimata olemise aja koju jõudes kiiresti tasa.

Tore uudis on ka see, et Taavi sai oma auto jälle korda ning loodame, et see nii ka jääb.

Olen unustanud kirjutada veel ühest oma avastusest, mille tegin juba tükk aega tagasi. Nimelt ei teadnud ma, et kui palmipuude eest ei hoolitse, siis näevad nad välja sellised suured mütakad nagu kõrvaloleval pildil.

Lihavõttepühad on vist lähenemas, sest nägin ükspäev maja lähedal jänkut ringi hüppamas.

No comments:

Post a Comment