Muinasjutt

Järgnev peatükk on pühendusega kallile Mariale. Need, kes ei tea, siis tema kommentaar, minu ühele postitusele oli alljärgnev.

Maria Vita: "Aga enamikel inimestel ei teki võimalust konna pesumasinas pesta - ja ära siis unusta, et kõik mis ei tapa teeb tugevaks! Sul on nii nii palju asju, mida tulevikus oma lastelastele rääkida kui väänas kamina ees istute ja pehme fliistekk ümber sooja kakaod joote :) Ma lugesin su hiirepostitust alles nüüd, aga see oli lihtsalt liiga armas. Itsitasin siin vaikselt omaette. Kas sa lasteraamatuid ei ole mõelnud kirjutama hakata " Kreete ja hiirepoiss Nipsu" võiks nt su debüütraamatu nimi olla. Miks Nipsu - sest mul ei tulnud hetkel midagi paremat pähe. Aga teeme nii, et Nipsu elu ei lõpe Taavi seatud hiirelõksus, vaid nad saavad hoopis Kreetega parimateks sõpradeks ja astuvad koos Kängurudemaa ohtudele ja seiklustele vastu :)".

Lisasin esimesse peatükki ka Marjamaa I malevarühmas (2011) olnud kujutletava koera Peedu, kes polnud minu initsiatiivil ameerika kokkerspanjel. Mina arvasin alguses, et ta on krants. Hiljem sain teada, et pole.

Võibolla see eelnev oli veidi segane sissejuhatus nendele, kes on teemast kauged aga siin on siis esimene katsetus kirjutada midagi lasteraamatu või muinasjutulaadset...

Matk Juustumäele (6.03.2012)

Kord elas seitsme maa ja mere taga ühel suurel päikesepaistelisel saarel tüdruk nimega Kreete, tema kujutletav ameerika kokkerspanjel Peedu ning hiirepoiss Nipsu. See saar ei olnud täitsa tavaline saar. See oli võlusaar, kus kõik oli võimalik...

Ühel õhtul istusid Kreete, Peedu ja Nipsu palmi all ning mõtlesid, mida põnevat nad võiksid järgmisel päeval teha. Nipsu arvas, et nad võiksid minna kuskile jalutama. Kreete mõtles veidi ning pakkus, et nad võiksid minna matkale Juustumäele. Nipsu polnud kunagi Juustumäe juures käinud, kuid ta oli sellest väga palju toredaid lugusid kuulnud. Ka Peedu polnud seal käinud ning nii nad siis otsustasidki, et kohe järgmisel hommikul nad sinna lähevadki. Nipsu muutus kogu sellest ideest väga elevile ning ta ei suutnud terve öö rahulikult magada. Juba hommikul vara, kui päike alles hakkas vaikselt palmimetsa tagant oma kiirtega välja piiluma, oli Nipsu minekuks valmis ning äratas üles ka Kreete ja Peedu. Kuigi neile kummalegi ei meeldinud vara ärgata, andis neile Nipsu elevil piiksumine sedavõrd palju energiat, et nad ajasid end voodist püsti. Nad sõid hommikust, pakkisid oma asjad ning hakkasid juustumäe suunas jalutama. Mägi oli kaugel, kuid koos lõbusasti nalja tehes ning naerdes möödus aeg kiiresti.

Ühel hetkel tahtis Nipsu näha, kui kaugel on see mägi, millest Kreete ja Peedu muudkui rääkisid. Ta ronis pisikese kivi otsa, tõusis kikivarvukile ning ajas kogu oma keha nii sirgu kui jaksas. Nipsu silmad muutusid  suuremaks kui kunagi varem ning nendest säras justkui päikesena vastu Juustumäe kollakas kuma. Nipsu oli küll kujutanud ette, et mägi on suur aga seda, et see on nii suur, poleks ta osanud ka unes näha. Nad jooksid kõik rutuga mäe suunas ning ühel hetkel avastasidki end mäel ronimas. See oli aga väsitav ning nad otsustasid veidi puhata ja süüa. Süüa tuli Juustumäel loomulikult juustu. See maitses tühja kõhuga eriti hästi. Nipsu muudkui siblis ringi ning näris veidi siit, siis sealt ning igaltpoolt mujalt ka. Ühel hetkel tundis ta, et kõht on juustu täis. Ta taarus tagasi Kreete ja Peedu juurde, kes hakkasid Nipsut nähes kõvasti naerma. Nimelt oli Nipsust saanud üks suur karvane pallike. Ta kõht oli otsast otsani juustu täis. Ainult pisikesed käpad ning ninaots paistsid kasuka seest. Nipsu ei jaksanud enam liikuda ning istus maha. Kohe, kui ta istus hakkas ta aga kiiresti-kiiresti mäest allapoole veerema. Kreete ja Peedu ehmatasid ning proovisid Nipsut kinni püüda. Nipsu piksus ning oli väga hirmunud. Õnneks oli Juustumägi pehme ning peale pikka veeremist jäi ta lõpuks seisma. Peedu haaras ta õrnalt hammaste vahele ning viis Kreetele, kes muretses, kas hiirekesega on ikka kõik korras. Nipsu aga magas juba. Kreete pani hiirekese oma taskusse ning nad hakkasid kodu poole jalutama. Koju jõudes pani Kreete Nipsu tema tillukesse voodisse ning tõmbas tekigi peale. Olles veidi veel juttu rääkinud läksid ka Peedu ning Kreete magama.

Hommikul ärkas Nipsu jälle esimesena ning kõndis vaevaliselt kööki istuma. Süüa ta ei tahtnud vaid istus seal, kuni ka Kreete ja Peedu lõpuks üles tõusnud ning ütles neile, et ta ei kavatse enam kunagi nii palju juustu korraga süüa...