Ühel tööpäeval avastasin, et olen end korralikult katki teinud, sest jalast jooksis täiega verd. Imestasin, et kuidas ma seda ei tundnud ning hakkain haava otsima. Selgus, et ma ei olnud end katki teinud. Lihtsalt higi voolas mööda jalga ning kuna siinne liiv on pigem rauapuru, siis on ka kogu tolm punane. Ja kuna ma olin väga tolmune ning higine, siis paistiski nagu oleksin end katki teinud. Igatahes olin rõõmus, et kõik oli ok.
Olen nüüdseks ära proovinud ka känguruliha. See on selline hästi tumepunane ning ei sisalda peaaegu üldse rasva. Maitseb veidi metslooma liha moodi. Selline nätske aga hea. Väidetavalt ei tuleks seda täitsa läbi küpsetada, kuid kuna mulle verine liha ei meeldi, siis enda tüki küpsetasin ikka kenasti ära.
Ükspäev ringi sõites nägin üle tee minemas umbes kümmet emupoega. Nad olid umbes inimese pikkused ning seega minu mõistes päris suured, kuid ülemus ütles, et need on siiski pojad alles.
Peale viite sõidutundi suure c-kategooria autoga sooritasin edukalt ka sõidueksami ning võin nüüd nendega sõita. Kuigi Eesti lubadele on mul märgitud, et pean sõites kandma prille, siis siin ei pea ma väidetavalt seda tegema, sest peale nägemiskontrolli öeldi, et mu nägemine olevat parem, kui keskmisel inimesel. Ma siiski arvan, et kannan sõites prille edasi. Kokkuvõttes võin öelda, et lubade tegemine käis kõik tegelikult päris kiiresti ning lihtsalt. Vajas lihtsalt harjutamist. Minu ja Taavi õppesõidud läksid ülemusele maksma 780$. Autokooli õpetajaks oli mul tore mees nimega Kevin. Ta on hästi sõbralik ja rahulik. Põhitööna tegeleb ta tegelikult hoopis aborigeenidele töö otsimisega. Pidavat väga raske ja väljakutsuv töö olema, sest aborigeenid eriti ei taha tööd teha ning kipuvad liiga palju alkoholi tarbima. Nad saavad sedavõrd palju toetusrahasid, et sõidavad siin taksodega ringi jne.
Nüüd, kui load on olemas, avastasime, et kui meil on aasta need load olemas olnud, siis võime teha endale road train'i load (kuni 53m). Plaan on igatahes hea!
Esimene katsetus surfilauaga möllata on mul ka nüüdseks tehtud. See pole pooltki nii kerge, kui filmides tundub. Esimestel hetkedel jäi mulje, et laud on nagu jonnipunn. Laud ei tahtnud kuidagi mind endale peale lubada. Ta on väga libe ning libisesin muudkui maha. Suure veenmise ja sõbrustamise peale suutsin niikaugele jõuda, et püsin sellel kõhuli ka suurte lainete puhul peal. Sõudmisega on suht keeruline. Püstitõusmisele ei saa ma veel mõeldagi. Igatahes oli see kõik väga lõbus. Taavi sikutas mind veidi sügavamale vette ja ma siis üritasin ranna suunas sõuda. Ega tal see ka palju paremini välja ei tulnud. Õnneks polnud rannas kedagi meie katsetuste üle irvitamas. Plaanin nüüd kuskilt Internetiavarustest selgeks teha, mismoodi see kõik tegelikult toimima peaks. Kahjuks mul siin hetkel ühtegi kena surfikutti mind õpetamas pole...
Olen nüüdseks ära proovinud ka känguruliha. See on selline hästi tumepunane ning ei sisalda peaaegu üldse rasva. Maitseb veidi metslooma liha moodi. Selline nätske aga hea. Väidetavalt ei tuleks seda täitsa läbi küpsetada, kuid kuna mulle verine liha ei meeldi, siis enda tüki küpsetasin ikka kenasti ära.
Ükspäev ringi sõites nägin üle tee minemas umbes kümmet emupoega. Nad olid umbes inimese pikkused ning seega minu mõistes päris suured, kuid ülemus ütles, et need on siiski pojad alles.
Peale viite sõidutundi suure c-kategooria autoga sooritasin edukalt ka sõidueksami ning võin nüüd nendega sõita. Kuigi Eesti lubadele on mul märgitud, et pean sõites kandma prille, siis siin ei pea ma väidetavalt seda tegema, sest peale nägemiskontrolli öeldi, et mu nägemine olevat parem, kui keskmisel inimesel. Ma siiski arvan, et kannan sõites prille edasi. Kokkuvõttes võin öelda, et lubade tegemine käis kõik tegelikult päris kiiresti ning lihtsalt. Vajas lihtsalt harjutamist. Minu ja Taavi õppesõidud läksid ülemusele maksma 780$. Autokooli õpetajaks oli mul tore mees nimega Kevin. Ta on hästi sõbralik ja rahulik. Põhitööna tegeleb ta tegelikult hoopis aborigeenidele töö otsimisega. Pidavat väga raske ja väljakutsuv töö olema, sest aborigeenid eriti ei taha tööd teha ning kipuvad liiga palju alkoholi tarbima. Nad saavad sedavõrd palju toetusrahasid, et sõidavad siin taksodega ringi jne.Nüüd, kui load on olemas, avastasime, et kui meil on aasta need load olemas olnud, siis võime teha endale road train'i load (kuni 53m). Plaan on igatahes hea!
Esimene katsetus surfilauaga möllata on mul ka nüüdseks tehtud. See pole pooltki nii kerge, kui filmides tundub. Esimestel hetkedel jäi mulje, et laud on nagu jonnipunn. Laud ei tahtnud kuidagi mind endale peale lubada. Ta on väga libe ning libisesin muudkui maha. Suure veenmise ja sõbrustamise peale suutsin niikaugele jõuda, et püsin sellel kõhuli ka suurte lainete puhul peal. Sõudmisega on suht keeruline. Püstitõusmisele ei saa ma veel mõeldagi. Igatahes oli see kõik väga lõbus. Taavi sikutas mind veidi sügavamale vette ja ma siis üritasin ranna suunas sõuda. Ega tal see ka palju paremini välja ei tulnud. Õnneks polnud rannas kedagi meie katsetuste üle irvitamas. Plaanin nüüd kuskilt Internetiavarustest selgeks teha, mismoodi see kõik tegelikult toimima peaks. Kahjuks mul siin hetkel ühtegi kena surfikutti mind õpetamas pole...
No comments:
Post a Comment