Ükspäev käisime kohalikus jõusaalis. Arvasin, et see on arvatavasti suht jura. Jõudsime kohale ja seal polnud mitte kedagi. Uksed olid lahti. Tegime sedasi kahekesi vähemalt pool tundi trenni, kuni lõpuks mõned inimesed juurde tekkisid (umbes kümme). Raha tuleb seal jätta lihtsalt ühte rahakarpi. Mina olin tubli ja tegingi seda aga kuna Taavil polnud täpset summat, siis ta jättiski maksmata. Jõusaalis oli päris palju erinevaid masinaid ning minu suureks rõõmuks olid seal ka poksikotid ning kindad täiesti olemas. Jalakaitsmeid küll polnud aga sain ilma ka hakkama. Jama oli ainult selles, et need poksikotid asusid õues päikse käes. Ega neid kaua taguda ei jaksanud, sest väga palav hakkas. Aga tunne oli jube hea. Käisin seal neid mitu korda tagumas. Igatsen ikka nii väga oma trenni. Kahju, et siin pisikeses linnakeses keegi MMA ega BJJ ei tegele... Mingil hekel tuli paarile kutile eratrenni tegema üks kutt, kes kandis TapouT'i särki (firma, mis tegeleb MMA riietuse jms.). Ilmselgelt jäi ta mulle just selle särgi pärast silma. Kuna ta aga andis trenni, siis polnud ta üleliia jutukas. Jõusaali kõrval asub sisetingimustes rulluisuplats ning seal on olemas ka igasugu erinevad treeningvahendid (alates rööbaspuudest ja kitsest kuni hüppenööride ja erinevate pallideni välja). See keskus peaks olema ühtlasi ka noortele suunatud vabaajategevuste sisustamiseks. Kahju oli näha, et see oli nii tühi ja vaikne, sest kõik võimalused on siin tegelikult olemas (ainuke jama osa on pesemisruumid).Minu elu on hetkel suht igav ja väga rahulik. Ülemus ja ta naine sõitsid nädalaks-kaheks ära ning oleme nüüd siin pärapõrgus kahekesi (vahepeal käib õhtuti mingi mees maja üle vaatamas, koeri toitmas jne.). Niitmistöö ja vaba aja täielik puudumine hakkab pihta kuu lõpust. Senikaua naudin magamist ja lebotamist. Käime ujumas, proovin surfilauaga möllata, passin arvutis, lahendan Rubiku kuubikut jne. Kusjuures selle viimasega olen niikaugele jõudnud, et koos oma pisikese paberile kirjutatud spikriga olen võimeline kuubiku viie minutiga kokku panema. Varsti panen peast kokku ja veelgi kiiremini. Tehke järgi!
Ükspäev jões ujumas käies nägin viite musta luike seal sulistamas. Proovisin küll neile lähemale ujuda aga nad läksid siis eemale. Ilusad olid!
Ahjaaa, minu käest on korduvalt küsitud, et kas ostsin endale surfilaua. Ei ostnud. Kristiina ja Jaanus leidsid selle tööd tehes tee äärest ning jätsid selle nüüd meile. Jama on aga selles, et see on edasijõudnute surfilaud, mis on mõeldud veidi teistsuguste lainete jaoks. See aga tähendab, et sellega õppimine on eriti keeruline. Internetist leitud õpetuste põhjal üritan praegu sellel istumist selgeks saada. Püsti suudan püsida umbes pool sekundit ning järgmisel hetkel kiljun ja siis olen juba vee all. Aga mulle meeldib, sest see on nii lõbus.
No comments:
Post a Comment