Tundub, et plaanid ei lähe alati täitsa nii nagu me ise tahame ning sellest sõltuvalt tuleb tekitada uusi plaane. Nimelt Harri siiski ei saa Austraaliasse tulla ning tegelen nüüd järjekordselt siia uue inimese leidmisega...
Vahepeal käisime Taaviga jälle kinos. Kuna siin erilist filmivalikut pole (nädalavahetustel üks film), siis seekord läksin vaatama filmi Ted. Muud ei oska eriti öelda aga oli vaadatav, üks kord.
Juunikuu lõpus otsustas mu Telstra Internetipulk ühel päeval lihtsalt minuga koostöö lõpetada. Arvuti lihtsalt ei tundnud teda enam ära. Õnneks olime lähenemas South Hedlandi ning viisime pulga seal garantiisse. Pulk võeti vastu ning öeldi, et nad kontrollivad ja parandavad seda umbes kuus nädalat ning seejärel annavad mulle asjast teada ja võin pulgale samasse poodi järgi minna. Kevin seletas siis, et me ei ole South Hedlandi tagasi tulemas ning liigume tööd tehes sealt ainult eemale ning küsis, kas nad saaksid pulga ehk koju saata, sest meie pisikeses Carnarvoni linnakeses Telstra esindust pole. Kuigi Kevin oli väga nõudlik, siis sellest siiski asja ei saanud. Kõige nõmedam on see, et asenduspulka nad mulle ka ei pakkunud. Üle kuu aja täiesti ilma Internetita ei tundunud mulle ka ahvatleva variandina ning olin sunnitud neilt ostma uue pulga. Kevin korraldas asja nii, et tänu ta pojale sain pulga siiski mitu-mitu kuud hiljem rõõmsasti kätte. Nad olid pulga välja vahetanud. Nüüd on mul kaks toimivat Internetipulka... Üks neist seisab kenasti karbis.
Oktoobri keskel sai meie liinidealune töö praeguseks läbi ning hetkel naudime tõenäoliselt mõne nädala veel puhkamist. Kuna Kevinil ja Petal meile tööd pole pakkuda, siis nad soovisid, et me koliksime mõneks ajaks oma tiguautoga kuskile karavanparki. Eks nad vist tahavad veidi rohkem privaatsust. Kui olime sellest rääkinud Rossile, siis pakkus ta juba hetk hiljem, et võiksime kolida tema hoovi. Mõtlesime selle üle veidi ning juba varsti kolisimegi oma tiguautoga tema hoovi. Lisaks saame kasutada ka tema hoovis tühjalt seisvat maja. Maja on aga sõna otseses mõttes tühi. Seal puudub mööbel. Siiski on seal olemas midagi, mida olen peale Eestist ärasõitmist väga igatsenud. Nimelt on seal vann!
Kevin tegi korda ka ühe vana seisva jalgratta ning andis selle mulle kasutada. See on lausa super, sest Rossi juures elades oleme me peaaegu linnas ning ratas annab mulle väga palju vabadust juurde. Lisaks asub jõusaal meist nüüd peaaegu üle tee.
Juba esimesel õhtul, kui olime Rossi juurde kolinud, sõitsin oma rattaga linnapeale kolama. Loomulikult küsiti mu käest pubisse sisenedes jälle dokumenti (alla 18. ei lubata ju). Kuigi oli reedeõhtu, siis oli pubi suhteliselt tühi. Otsustasin jalutada teise pubisse ning vaadata, mis seal toimub. Ja juba jooksis mulle järgi üks kena ja tore šotlasest kutt, kelle nimi on Kieran. Tuli välja, et ta on suelduja ning et tal pole üldiselt ka kellegagi peale oma töökaaslaste suhelda ning see tähendas seda, et me muudkui lobisesime ja lobisesime kõiksugustest põnevatest asjadest. Nüüdseks oleme hakanud väga hästi läbi saama. Jama on ainult selles, et ta on Carnarvonis tööl vaid mõne nädala ning siis sõidab Perthi tagasi. Seejärel veedab mõne nädala seal ning siis tuleb veel paariks nädalaks tagasi Carnarvoni tööle. Tõenäoliselt olen mina selleks ajaks aga tagasi niitmistööl... No mis seal ikka, vähemalt on praegu tore ja ma tunnen üle liigagi pika aja, et mul on peale tööelu ka midagi muud teha.
Pubis olles tegin veel ühe toreda avastuse. Nimelt töötavad seal kaks toredat eestlannat. Tõeliselt lahe tunne on saada meeldivat eestikeelset teenindust kuskil maailma teises otsas ning täielikus pärapõrgus. Olen veendunud, et isegi Eestis on kohti, kus teenindatakse vene keeles. Seega elu Carnarvonis polegi nii hull: puhus, päike, rand ja lõbus elu!
Juunikuu lõpus otsustas mu Telstra Internetipulk ühel päeval lihtsalt minuga koostöö lõpetada. Arvuti lihtsalt ei tundnud teda enam ära. Õnneks olime lähenemas South Hedlandi ning viisime pulga seal garantiisse. Pulk võeti vastu ning öeldi, et nad kontrollivad ja parandavad seda umbes kuus nädalat ning seejärel annavad mulle asjast teada ja võin pulgale samasse poodi järgi minna. Kevin seletas siis, et me ei ole South Hedlandi tagasi tulemas ning liigume tööd tehes sealt ainult eemale ning küsis, kas nad saaksid pulga ehk koju saata, sest meie pisikeses Carnarvoni linnakeses Telstra esindust pole. Kuigi Kevin oli väga nõudlik, siis sellest siiski asja ei saanud. Kõige nõmedam on see, et asenduspulka nad mulle ka ei pakkunud. Üle kuu aja täiesti ilma Internetita ei tundunud mulle ka ahvatleva variandina ning olin sunnitud neilt ostma uue pulga. Kevin korraldas asja nii, et tänu ta pojale sain pulga siiski mitu-mitu kuud hiljem rõõmsasti kätte. Nad olid pulga välja vahetanud. Nüüd on mul kaks toimivat Internetipulka... Üks neist seisab kenasti karbis.
Oktoobri keskel sai meie liinidealune töö praeguseks läbi ning hetkel naudime tõenäoliselt mõne nädala veel puhkamist. Kuna Kevinil ja Petal meile tööd pole pakkuda, siis nad soovisid, et me koliksime mõneks ajaks oma tiguautoga kuskile karavanparki. Eks nad vist tahavad veidi rohkem privaatsust. Kui olime sellest rääkinud Rossile, siis pakkus ta juba hetk hiljem, et võiksime kolida tema hoovi. Mõtlesime selle üle veidi ning juba varsti kolisimegi oma tiguautoga tema hoovi. Lisaks saame kasutada ka tema hoovis tühjalt seisvat maja. Maja on aga sõna otseses mõttes tühi. Seal puudub mööbel. Siiski on seal olemas midagi, mida olen peale Eestist ärasõitmist väga igatsenud. Nimelt on seal vann!Kevin tegi korda ka ühe vana seisva jalgratta ning andis selle mulle kasutada. See on lausa super, sest Rossi juures elades oleme me peaaegu linnas ning ratas annab mulle väga palju vabadust juurde. Lisaks asub jõusaal meist nüüd peaaegu üle tee.
Juba esimesel õhtul, kui olime Rossi juurde kolinud, sõitsin oma rattaga linnapeale kolama. Loomulikult küsiti mu käest pubisse sisenedes jälle dokumenti (alla 18. ei lubata ju). Kuigi oli reedeõhtu, siis oli pubi suhteliselt tühi. Otsustasin jalutada teise pubisse ning vaadata, mis seal toimub. Ja juba jooksis mulle järgi üks kena ja tore šotlasest kutt, kelle nimi on Kieran. Tuli välja, et ta on suelduja ning et tal pole üldiselt ka kellegagi peale oma töökaaslaste suhelda ning see tähendas seda, et me muudkui lobisesime ja lobisesime kõiksugustest põnevatest asjadest. Nüüdseks oleme hakanud väga hästi läbi saama. Jama on ainult selles, et ta on Carnarvonis tööl vaid mõne nädala ning siis sõidab Perthi tagasi. Seejärel veedab mõne nädala seal ning siis tuleb veel paariks nädalaks tagasi Carnarvoni tööle. Tõenäoliselt olen mina selleks ajaks aga tagasi niitmistööl... No mis seal ikka, vähemalt on praegu tore ja ma tunnen üle liigagi pika aja, et mul on peale tööelu ka midagi muud teha.
No comments:
Post a Comment