Paar päeva enne jõule (21.12) korraldas Debbie kogu oma tänava naabritele väikeste snäkkidega õhtusöögi. Kokku oli üle 40 inimese. Tuli välja, et ka siin tänaval elab väga rahvusvaheline seltskond: inglased, poolakad, venelased, itaallased, prantslased jne. No ja mina, kui eestlaste esindaja. Kõik tundusid väga toredad. Üks naine, kellega pikemalt juttu jäin rääkima oli Siberi lähedalt pärit. Debbie tuli ja ühines ka meie vestlusega. Teema läks sujuvalt ilmalt alkoholi peale. Rääkisime nimelt, et siin on nii soe ja et Eestis on külm ning Siberis vast veelgi külmem. Tädi ütles, et tegelikult pole seal nii hull midagi. Kõik olevat lihtsalt vähese alkoholi viga. Debbie vaatas tiba imelikult. Mina naersin. Tädi rääkis, et nemad hakkavad alkoholi jooma juba nii väksena kui võimalik. Ja viina ei jooda mitte pitsist vaid klaasist ikka. Seepeale küsis Debbie minult, et kas meil on kah samamoodi. Ma ütlesin, et nii hull vist pole aga sinna kanti kipub asi olema küll. Debbie naeratas viisakalt ja küsis tädilt, et kui tihti ta siis praegu alkoholi tarbib. Tädi vastas, et naps peab päevas ikka olema. Seepeale Debbie jälle naeratas, kuid ei julgenud või ei tahtnud minule sama küsimust esitada. Arvas, et äkki vastan talle, et ma igal õhtul oma toas üksi joon. Hehheeee, nii lõbus oli! See tädi oli üldse väga tore. Pakkus mulle, et ma peaksin siin kooli minema ja kraadi saama. Ma siis mainisin, et mul on juba olemas. Siis ta pakkus, et peaksin magistrantuuri minema. Ütlesin, et mul on see kah olemas. Ta ei suutnud seda ära uskuda ning hiljem kuulsin teda üllatusega sellest teistelegi rääkivat. Kaisa ütles, et siin polegi koduperenaistel mingeid kraade ning nähtavasti selleks kõik nii üllatunud olidki.
24-ndal ärk
asin selle peale, kui Annabelle mu uksele koputas ning küsis, kas ma tahaksin nendega koos uisutama minna. Nimelt olevat neil üks pilet üle ning nad hakkavat kohe-kohe minema. Loomulikult olin nõus. Jõululaupäeval uisutamas käimine on nende pere traditsioon ning seda pidavat paljud tegema. Seekord läksime Somerset'i uisuplatsile, mis asus suurte majade vahel õues. Meenutas veidi meie vanalinna uisuplatsi. See olevat selline kallis koht, kuhu tuleb mitu kuud varem piletid ära osta. Piletid on kellaajalised ja kehtivad tund aega. Seega iga tunni tagant käib masin platsi üle ning laseb uued inimesed sinna peale. Muidu oli kõik väga tore aga seal oli ilmselgelt liiga palju inimesi korraga. Ma ei saanud kuidagi hoogu kätte ning venisin lihtsalt teiste järel. Pere imestas mu uisutamise oskuse üle - ma ju olen seda ikkagi ülikoolis õppinud! Hahaaaa!
Jõululaupäev
al mul erilist jõulutunnet polnud. Olin küll oma tuppa väikese jõululauakese katnud aga polnud ju lund ega midagi... Emme saatis mulle aga terve õhtu erinevaid telefoniga tehtud fotosid endast, Kreemist ja sellest, kuidas mu Eesti kodu jõulude ajal välja näeb. See oli nii tore, et lõpuks saingi jõulutunde kätte. Päeval käisime Kaisaga veel poes süüa ostmas ning õhtu veetsime tema juures. Kaisa küpsetas ahjukartuleid, hapukapsast ja vorstikesi. Viimased õnnestus tal sedavõrd hästi ära kõrvetada, et need nägidki välja nagu verivorstid. Kõik maitses ülihästi! Kuna ma süüa teha ei oska, siis oli minu ülesandeks hõõgvein valmis meisterdada. Kaisa arvas, et ma ei oska küll süüa teha aga alkoholist tean kõike. Kui ta alguses ütles, et võtab ainult ühe klaasi, siis hiljem tuli ikka välja, et võttis rohkem. Arvan, et tuli päris hea välja. Istusime veidi aega köögis koos ta venelastest majakaaslastega ning seejärel läksime tema tuppa ja rääkisime niisama juttu. Jõuluvana tõi mulle ühe toreda mängu, mida olin tahtnud ning kommi (mida alati tahan). Seega olin igati rahul ja õhtu oli tore!
Inglased tä
histavad jõule alles 25ndal. Seega oli mulle ka järgmine päev jõulupäev. Kuusealune oli kinke täis. Kuusk oli päris, kuid mitte selline, nagu me Eestis tavaliselt harjunud oleme. Pigem midagi nulu laadset. Lapsed said igasugu vidinaid - Oliver sai näiteks oma tuppa väikse külmkapi, mis oli sokolaadi täis. Teised said kah igasugu i-pod'e jms. Mina sain slanket'i. See olevat selle aasta Inglismaa popim jõulukink. See on selline fliisist tekk, millel on varukad. Neil olevat mingi kõnekäänd, et "istuvad teleka ees nagu kartulid" vms. ja siis selle tekikese sees olevat eriti hea kartulit mängida. Mina oma kartulikoore värvi juustega sobin sinna sisse veel eriti hästi. Tegelikult said kõik teised kah sellised tekikesed. Kõikidel erinevat värvi. Minu oma ongi kartuli või siis Kreemi värvi. Tore asi, aga ma ei kujuta ette, kuidas ma selle koju toon. Tõin ju just Eestist oma hommikumantli ja väikse punase tekikese siia... Kui kingid olid avatud, siis hakkasime sööma. Nende traditsiooniks on küpsetada kalkunit. Kui sellele oleks veidi maitseaineid kah lisatud, siis oleks päris hea olnud. Aga oli lihtsalt normaalne. Siis on neil kombeks cracker'eid katki teha. Need on sellised kommi välimusega jullakad, mille mõlemast otsast peab keegi kinni võtma ning siis tõmbama. Ühele jääb kätte ainult "kommi" ära keeratud paberi ots ning teisele "komm" koos teise otsaga. "Kommi" sees on õhukesest paberist värviline kroonike, mis pannakse pähe. Ja nad kõik panidki need rõõmsasti pähe! Ma panin ka aga polnud selle üle sedavõrd õnnelik, kui nemad. Siis on "kommi" sees veel väike kingitus. Mina sain kolm pisikest kruvikeerajat. Teised said näiteks südamekujulise võtmehoidja, miniatuurse kaardipaki, täringu, mini-toomino jne. Lisaks on seal sees veel väike paber, kus on kirjas mõni naljakas küsimus ning siis vastus sellele.
26.detsemberil algavad siin mega suured allahindlused. Kõik asjad antakse peaaegu niisama ära. Käisime Kaisaga selles suures kaubanduskeskuses. Sain endale ühe kampsiku ja särgi ning teksad. Oleksin endale väga palju rohkem asju ostnud aga ma pean ju pidevalt mõtlema, et kuidas neid Eestisse tagasi toimetada. Tean, et kunagi tasuks siia tulla shopping tripile peale jõule. Uskumatud hinnad lihtsalt! Siinjuures tuleb veel meelde tuletada, et siin on riided ju niigi palju odavamad, kui meil. Peale jõule pole hindasid ollagi.
Siinkohal soovin kõikidele lugejatele vahvat, lõbusat, toredat ning naerurohket aasta vahetumist!!!
24-ndal ärk
asin selle peale, kui Annabelle mu uksele koputas ning küsis, kas ma tahaksin nendega koos uisutama minna. Nimelt olevat neil üks pilet üle ning nad hakkavat kohe-kohe minema. Loomulikult olin nõus. Jõululaupäeval uisutamas käimine on nende pere traditsioon ning seda pidavat paljud tegema. Seekord läksime Somerset'i uisuplatsile, mis asus suurte majade vahel õues. Meenutas veidi meie vanalinna uisuplatsi. See olevat selline kallis koht, kuhu tuleb mitu kuud varem piletid ära osta. Piletid on kellaajalised ja kehtivad tund aega. Seega iga tunni tagant käib masin platsi üle ning laseb uued inimesed sinna peale. Muidu oli kõik väga tore aga seal oli ilmselgelt liiga palju inimesi korraga. Ma ei saanud kuidagi hoogu kätte ning venisin lihtsalt teiste järel. Pere imestas mu uisutamise oskuse üle - ma ju olen seda ikkagi ülikoolis õppinud! Hahaaaa!Jõululaupäev
al mul erilist jõulutunnet polnud. Olin küll oma tuppa väikese jõululauakese katnud aga polnud ju lund ega midagi... Emme saatis mulle aga terve õhtu erinevaid telefoniga tehtud fotosid endast, Kreemist ja sellest, kuidas mu Eesti kodu jõulude ajal välja näeb. See oli nii tore, et lõpuks saingi jõulutunde kätte. Päeval käisime Kaisaga veel poes süüa ostmas ning õhtu veetsime tema juures. Kaisa küpsetas ahjukartuleid, hapukapsast ja vorstikesi. Viimased õnnestus tal sedavõrd hästi ära kõrvetada, et need nägidki välja nagu verivorstid. Kõik maitses ülihästi! Kuna ma süüa teha ei oska, siis oli minu ülesandeks hõõgvein valmis meisterdada. Kaisa arvas, et ma ei oska küll süüa teha aga alkoholist tean kõike. Kui ta alguses ütles, et võtab ainult ühe klaasi, siis hiljem tuli ikka välja, et võttis rohkem. Arvan, et tuli päris hea välja. Istusime veidi aega köögis koos ta venelastest majakaaslastega ning seejärel läksime tema tuppa ja rääkisime niisama juttu. Jõuluvana tõi mulle ühe toreda mängu, mida olin tahtnud ning kommi (mida alati tahan). Seega olin igati rahul ja õhtu oli tore!Inglased tä
histavad jõule alles 25ndal. Seega oli mulle ka järgmine päev jõulupäev. Kuusealune oli kinke täis. Kuusk oli päris, kuid mitte selline, nagu me Eestis tavaliselt harjunud oleme. Pigem midagi nulu laadset. Lapsed said igasugu vidinaid - Oliver sai näiteks oma tuppa väikse külmkapi, mis oli sokolaadi täis. Teised said kah igasugu i-pod'e jms. Mina sain slanket'i. See olevat selle aasta Inglismaa popim jõulukink. See on selline fliisist tekk, millel on varukad. Neil olevat mingi kõnekäänd, et "istuvad teleka ees nagu kartulid" vms. ja siis selle tekikese sees olevat eriti hea kartulit mängida. Mina oma kartulikoore värvi juustega sobin sinna sisse veel eriti hästi. Tegelikult said kõik teised kah sellised tekikesed. Kõikidel erinevat värvi. Minu oma ongi kartuli või siis Kreemi värvi. Tore asi, aga ma ei kujuta ette, kuidas ma selle koju toon. Tõin ju just Eestist oma hommikumantli ja väikse punase tekikese siia... Kui kingid olid avatud, siis hakkasime sööma. Nende traditsiooniks on küpsetada kalkunit. Kui sellele oleks veidi maitseaineid kah lisatud, siis oleks päris hea olnud. Aga oli lihtsalt normaalne. Siis on neil kombeks cracker'eid katki teha. Need on sellised kommi välimusega jullakad, mille mõlemast otsast peab keegi kinni võtma ning siis tõmbama. Ühele jääb kätte ainult "kommi" ära keeratud paberi ots ning teisele "komm" koos teise otsaga. "Kommi" sees on õhukesest paberist värviline kroonike, mis pannakse pähe. Ja nad kõik panidki need rõõmsasti pähe! Ma panin ka aga polnud selle üle sedavõrd õnnelik, kui nemad. Siis on "kommi" sees veel väike kingitus. Mina sain kolm pisikest kruvikeerajat. Teised said näiteks südamekujulise võtmehoidja, miniatuurse kaardipaki, täringu, mini-toomino jne. Lisaks on seal sees veel väike paber, kus on kirjas mõni naljakas küsimus ning siis vastus sellele.26.detsemberil algavad siin mega suured allahindlused. Kõik asjad antakse peaaegu niisama ära. Käisime Kaisaga selles suures kaubanduskeskuses. Sain endale ühe kampsiku ja särgi ning teksad. Oleksin endale väga palju rohkem asju ostnud aga ma pean ju pidevalt mõtlema, et kuidas neid Eestisse tagasi toimetada. Tean, et kunagi tasuks siia tulla shopping tripile peale jõule. Uskumatud hinnad lihtsalt! Siinjuures tuleb veel meelde tuletada, et siin on riided ju niigi palju odavamad, kui meil. Peale jõule pole hindasid ollagi.
Siinkohal soovin kõikidele lugejatele vahvat, lõbusat, toredat ning naerurohket aasta vahetumist!!!
No comments:
Post a Comment